Tänane hommik algas meil üle pika aja üpris varakult - kell 6. Söönud ja kammitud jätsime Jane ja Duncaniga nägemiseni ning alustasime sõitu Launcestoni poole. Ringaroomas päike paistis ja ilm oli super ilus, mis tegi lahkumise veelgi kurvemaks, kuid Launcestoni jõudes seisime silmitsi paksu udu seinaga. Ja siin me nüüd siis istume, lendu mis pidi väljuma 10.25 on 2 korda edasi lükatud ja hetkeseisuga väljub hoopis 12.10. Muretsemine küll ei aita aga seest on kõhe küll, sest järgmine lend Melbournist Cairnsi väljub 14.55.. no küllap jõuame.
Seni mõtlesin, et paneks lihtsalt kirja mõned asjad, mis on Austraalias teisiti kui me Eestis harjunud oleme, lisaks vasakpoolsele liiklusele, millega esialgu väga raske harjuda oli, kuna tundus, et kõik vastutulevad autod sõidavad süüdimatult eest sisse või siis sõidad ise neile.. raske aru saada. See selleks. Sularaha automaadist sularaha välja võttes väljastab automaat enne pangakaardi ja seejärel sularaha, mis on muidu üsna hea lahendus, sest raha ju ikka pangaautomaati ei unustaks (nagu kaardiga nii mõnelgi juhtunud on), aga siiski me mõlemad oleme korra peaaegu automaadi juurest ilma rahata minema jalutanud. Väiksemate ostude puhul (alla $ 100) saab pangakaarti kasutada poes ostude eest tasudes lihtsalt kaardi kiibiga kaardi terminali puudutades (ilma PIN-koodi sisetamata), mistõttu tuleb siin oma pangakaardiga eriti ettevaatlikult ümber käia. Hea lahendus on ka see, et poes kaardiga makstes saab klienditeenindajalt sularaha välja küsida, ei pea eraldi ATM-i juurde jooksma.
Nii-nii oleme siis vahepeal oma uude koju jõudnud. Kairi hotelli, mis asub Kairis (Tolga lähedal). Kuna meie Launcestonist väljuvat lendu neli korda edasi lükati, siis oma järgmisele lennule me ei jõudnudki. Õnneks paigutati meid aga järgmisele lennule, nii et jõudsime Cairnsi kõigest pooleteise tunnise hilinemisega. Cairnsist võtsid meid auto peale kallid kaasmaalased Martina ja Märt ja tõid Kairisse , head inimesed! Lõpuks hotelli jõudnud astusime all korrusel asuvasse pubisse, et endale tuba küsida. Nägime sealsamas ära ka pubi kohalikest püsikunded. Kuigi veits jogased, majaperenaisega eesotsas, on nad kõik väga lahked. Üks meestöötaja asus lahkesti Mari kohvrit trepist üles tassima ja üks Õllesõber haaras siis minu oma. Okei, haaras siis minu kohvrist kinni, et toob üles ära. Kui ma juba ülal korrusel olin kuulsin all kõva kolinat.. õlletoobi tõstmisega käelihas vist ei kasva... :D aga üles see kohver sai vinnatud, seni kuni mina naerukrampidesse surin :) Üldiselt on siin asjad jumala ladnad, keegi täpselt ei tea, kes mis toas on või miskit. Algul tungis perenaine ühte tuppa, tagurdas sealt samakiirelt välja, sest too tuba oli siiski mingite poiste poolt hõivatud. Kus tema pidi teadma et nad ikka veel siin on. Võtit käis ka tädi all 5 korda vahetamas, sest kuidagi ei kippund kätte õige võti. No igatahes leidsime siis meile toa, koos võtmega, mitte väga suure.. nii 3 x 5 m. Kaks voodit mahub ilusti sisse.. homme saame võib-olla suurema. Nii me siin siis chillime, naudime wifit ja ootame õhinal mis tulevik toob :)
Kõike paremat teile, kodumaa rahvas!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar