Päev Suurel Vallrahul

Suur Vallrahu
"Austraalia suurim ja imepäraseim vaatamisväärsus, Suur Vallrahu (Great Barrier Reef), asub otse ookeanilainete all. Mitmed miljonid tibatillukesed rakud paljunevad väsimatult fantastilistes kujudes, kasvades lõpututes vormi- ja värvivariatsioonides alates salatirohelisest kuni leekiva karmiinpunaseni ja luues nii maailma suurima elava nähtuse. Rahu on koduks 400 erinevale

koralliliigile ja ligi 1500 kalaliigile. See sirutub silmapiirini ja sealt kaugemalegi, moodustades enam kui 2900 km veealust troopilist aeda. Selle kohal on merele puistatud sadu paradiisisaari.
    Austraalia valitsus kuulutas Suure Vallrahu 1975. aastal merepargiks ja see kanti 1981. aastal maailmapärandi nimekirja, saades sellega suurimaks nimistus olevaks alaks. Praegu hooldab seda Suure Vallrahu merepargi juhtkond.
    Rahu lähemalt läbi sukeldumismaski vaadates saate nautida oma elu suurimat vaatemängu: tundub, nagu oleksite piiritu troopilise akvaarium sees koos kõige fantastilisemate liikidega, mis eales välja mõeldud. Korallide haaravad kujundid, mis tekivad tõusu ja mõõnaga kaasa hõljudes, mõjuvad suigutavalt. Kuid mitte kauaks - kiiskavalt puna-sinine kala kihutab vaatevälja, jälitades tuhandepealist prügikalaparve. Merisiilik jalutab oma okastel teist mööda, hiiglaslik merekarp avab oma karuse suu, otsekui haigutades nostalgiliselt oma sajanditaguse nooruspõlve peale."
                                väljalõige Austraalia reisijuhist

Tere kõik toredad sõbrad!
Meil õnnestus novembri alguses  vaadata oma silmaga üle Suur Vallrahu. Ilusal päikselisel pühapäeval ärkasime vara, et olla kell pool kaheksa Cairnsi sadamas. Laev väljus kell 8 ja seadis suuna Vallrahule, kuhu jõudsime pärast kahte tundi sõitu. Esimeses snorgelduspaigas anti veealuse maailmaga tutvumiseks aega 2 tundi. Kuna Vietnamist oli esimene snorgeldamise kogemus käes, teadsime seekord paremini, mis meid ees ootamas on. Vaikse ookeani vesi oli parajalt soe ja soolane ning vaade imeline. Kõiksugused värvilised korallid ja kalakesed, helesinine vesi ja ere päike moodustasid koosluse, mis sööbis mällu. Pärast esimest snorgeldamist pakuti maitsvat lõunat ja jätkus laevasõit järgmise paigani Vallrahul. Jällegi anti parajalt aega snorgeldamiseks ja päeva nautimiseks laevatekil. Kuna ilmaolud olid suurepärased, siis said soovijad osa võtta netboomingust, mis kujutab endast laeva taha kinnitatud suurt köitest võrku, kuhu külge pidid osavõtjad hüppama. Siis hakkas laev kiirendama ja inimesi võrgu küljest pudenema, kes väikese mootorpaadiga ookeanist üles korjati. Anne proovis boomingu tublisti ära ja pidas lõpuni vastu, kuigi surve oli üsna tugev ja tahtis ujumisriided lainte ohvriks jätta.
    Edasi pöörati laevanina tagasi Cairnsi suunas. Tagasiteel pakuti valget ja punast veini koos juustu ja küpsistega, mis sobis ideaalselt sellesse toredasse pühapäeva pärastlõunasse. Cairnsi tagasi jõudsime pärast nelja päiksest õhetava naha ja kõrvunioleva suuga, sest see oli üks meeldejäävamaid ettevõtmisi siin pool maakera.